13.10.2022 ProgeTiigri Tulevikutegijate ja Code Week´i töötuba “Seadmeteta programmeerimine” Ahja Noortekeskuses

Alustasime töötuba kingituste jagamisega. Iga osaleja sai endale toreda ja praktilise ProgeTiigri puhvi ning kleepsu. Noortekeskusele jääb põnevat töötuba meenutama ProgeTiigri juhtmevaba nutiseadme laadija. Töötuba koosnes kolmest erinevast tegevusest: 1) topsilahing, 2) pikslikunst, 3) tutvumine ja LEGO 6 klotsi väljakutsed. Töötoas osales kokku 13 noort ja 2 täiskasvanut.

Sellel korral alustasime töötuba topsilahinguga. Noored olid väga nutikad ning said mängu juba paari harjutamiskorraga selgeks. Lahing ise kujunes üsnagi tasavägiseks, sest kiireid topside liigutajaid oli palju. Võistlesime nii paarides kui kogu grupiga korraga. Paarisvõistluse puhul premeerisin ProgeTiigri nänniga topsilahingu kolme parimat. Grupivõistluse puhul said aga omale auhinna valida kõik osalejad.

Peale topsilahingut võtsime käsile veidikene rahulikuma tegevuse ehk pikslikunsti. Noortel tuli ProgeTiigrile või Code Week programmeerimisnädalale valmistada 10 sünnipäeva puhul õnnitluskaart. Pikslikunsti näidised olid ees, kuid samas võis ka ise midagi põnevat välja mõelda. Rõõm oli joonistamise käigus kuulda, et Ahja Kooliski olid sellel päeval Code Week’i tegevused toimunud. Näiteks nutiringi raames tutvustati õpilastele virtuaalreaalsuse prille.

Kolmanda tegevuse ehk LEGO 6 klotsi väljakutsete ajaks oli noori juurde tulnud ning tutvumismäng võis alata. Iga noor sai endale LEGO 6 klotsi väljakutse jaoks mõeldud klotsitorni koos ühe erilise lisaklotsiga. Lisaklotsi abil oli noortel end lihtne tutvustada. Seejärel asusime aga lahendama põnevaid 6 klotsi väljakutseid:

🟥 Esiteks tuli ehitada klotsidest nii kõrge torn kui vähegi võimalik. Ruumi põrand ei soosinud ehitamist ning meie tornid kukkusid alatasa ümber. Seda keerukam oli ülesannet täita pimesilmi. Samas oli tore näha, et keegi ei andnud alla ning muudkui ehitas oma torni üha uuesti ja uuesti ülesse.

🟧 Teiseks proovisime noorte programmeerimist. Mina olin programmeerija ja nemad olid robotid. Oranži klotsi nähes tuli robotitel teha kätega suur O täht. Punast klotsi nähes tuli robotitel puudutada põrandal olevat klotsitorni. Kollast klotsi nähes tuli kaaslast või iseennast kallistada. Robotid olid väga hoolsad ning täitsid kõiki käske õigesti. Vigu meie programmis ei esinenudki, juhuuu!

🟨 Kolmandaks panime proovile oma tasakaaluelundi. Meisterdasime klotsidest kuubiku ning liikusime koos sellega mööda ruumi ringi. Alguses oli kuubik meil peas, seejärel kõhul ja siis seljal. Nii tore oli näha, et need, kes mitu korda katsetasid, said ülesandega hakkama. Muidugi leidus neidki, kes läksid lihtsama vastupanu teed ja kasutasid klotsi paigal hoidmiseks kaelasalli või pusatasku abi. Kavalpead sellised! 🙂

🟩 Neljanda väljakutse puhul tuli hoolikalt kuulata, mida mina teen. Keerasin noortele selja ning jutustasin siis, mida ja kuidas ma oma klotsidest ehitan. Minuga samaaegselt tuli noortel kaasa ehitada. Ilmselgelt tuleb mul oma juhendamisoskusi lihvida, sest mõned kujundid tulid üsna … omanäolised.

🟦 Viiendas väljakutses tuli asetada üks klots paremale ja teine klots vasakule käeseljale ning simuleerida lennukit. Peale mõningast ringilendamist läks asi tõsisemaks ning nüüd tuli jälle ütlemise järgi robot olla. Kui ma tõstsin ülesse kollase klotsi, tuli robotitel käe peal olevad klotsid ära vahetada (nii et see, mis oli vasakul käel, tuli tõsta paremale käele ja vastupidi). Kui ma tõstsin ülesse sinise klotsi, tuli robotitel käed/tiivad laiali ajada. Selle ülesande puhul jooksis viimaks nii mõnegi roboti programm kokku. Täitsa põnev oli jälgida, et kes suudab oma tähelepanu ülesande lahendamisel hoida ja mitut asja korraga teha ning kes mitte.

🟪 Kuuendaks võtsime lihtsalt ühe klotsi kätte ning panime selle ümber enda ringi käima. See tegevus rahustas maha ning lasi ajul natukene puhata.

🟫 Seitsmendaks tuli valida endale paariline, lasta tal silmad kinni panna ning ehitada alguses 2 klotsist ja hiljem 3-4 klotsist midagi vahvat. Seejärel pidi paariline silmad kinni klotse katsudes ära arvama, mida ja kuidas on ehitatud ning oma klotsidest püüdma samasugust kujundit järgi ehitada. Kohe oli näha, et noorte koostööoskused on väga head, ülesanne lahendati ära mõnusa sumina saatel ning kiiresti.

⬛️ Kaheksandaks ja viimaseks ülesandeks tuli klotsidest ehitada üks kujund ning panna see kujund järjejuttu sisse. Esimene noor näitas oma kujundit ja alustas juttu, teine noor näitas oma kujundit ning täiendas juttu oma mõttega jne. Niimoodi hakkaski meil seiklema üks kana, kellega juhtus hirmsaid asju. Suured tänud siinkohal ühele noormehele, kes otsustas selle vaese kana ja teiste teel kohatud loomade peale halastada ning võttis kõik tegelased enda lendava objektiga kaasa. Peale mitmeid raskusi jõudsidki kõik tegelased ühe võlusillani ning seda ületades sattusid ilusasse ja imelisse maailma. Lõpp hea, kõik hea!

Vot selline tegevuste rohke ja mitmekülgne saigi meie seadmeteta programmeerimise töötuba. Kiidan kõiki julgeid, kes oma oskused proovile panid ning aktiivselt kaasa lõid. Loodan, et teil oli sama tore kui minul. Järgmisel kuul ootavad meid ees juba uued ja põnevad tegemised!

Toredate uute kohtumisteni!

Põlva valla Noorsootöö Keskuse mobiilne noorsootöötaja