
Põlva valla Noorsootöö Keskuse aprillikuu teema oli “Digiturvalisus”. Teemakuu raames toimusid 21.-25.04.2025 valla erinevates noortekeskustes põnevad ja silmaringi avardavad töötoad. Töötoad sisaldasid nii videote vaatamist kui väikeseid praktilisi ülesandeid.
Esimene video rääkis õngituspettustest. Noored said teada, et oma kirju ja sõnumeid lugedes tuleb olla tähelepanelik ja kriitiline, kontrollida kirjasaatja aadressi, kaasasolevaid linke ja mitte alluda etteantud ajasurvele. Pettuse kahtluse tekkimise korral tuleb võtta ühendust otse teenusepakkujaga. Praktilise ülesandena tuli igal noorel läbi lugeda üks kiri/sõnum ning teistele tutvustada, mille järgi aru saada, et tegemist on pettusega.

Teine video käsitles parooli loomist. Noored said teada, miks tasub kasutada kaheastmelist autentimist ja kui kasulik võib olla paroolihaldur. Kindel on see, et kõik paroolid on häkitavad, lihtsalt nende tugevusest sõltub, kui kaua häkkimine aega võib võtta. Kui veel mõned aastad tagasi peeti turvaliseks parooli pikkuseks 8 tähemärki, siis nüüd on soovitus koostada 12 tähemärgist koosnev parool. Üks hea ja turvaline parool peab sisaldama nii suuri kui väikeseid tähti, numbreid ja sümboleid. Praktilise ülesandena tuli igal noorel koostada tugev parool ja seejärel toimus ühine arutelu, kas kõik paroolid said ikka piisavalt turvalised.

Kolmas video võttis fookusesse andmete varundamise. Küllalt on neid juhtumeid, kui seade kas kukub maha ja läheb katki või lihtsalt kaob ära. Jama on selles, et siis ollakse ilma ka kõigist andmetest, mis seadmesse on salvestatud. Noored said teada, kui oluline on teha regulaarseid koopiaid tähtsamatest andmetest, kasutades selleks kas mälupulka, välist kõvaketast või pilvelahendust. Praktilise ülesandena kaardistasid noored, milliseid varundamise võimalusi nad praegu juba kasutavad.

Neljas video andis lühiülevaate sotsiaalmeediast. Noored said teada, et kui nad laevad pildi mõnele platvormile ülesse, siis automaatselt muutub selle omanik. Omanik ei ole enam noor ise, vaid sotsiaalmeediaplatvorm ja kõik, kes soovivad, võivad pilti või video alla laadida ja teha sellega, mis iganes neile pähe tuleb. Sageli kipub ära ununema ka asjaolu, et tänu andmeleketele võivad isegi privaatsed vestlused muutuda üleöö avalikuks. Seetõttu tuleb kõigi oma postitustega väga hoolikalt ümber käija ning mõelda enne mitu korda järele, kas tasub üldse postitust teha. Praktilise ülesandena vaatasid noored erinevaid pilte ja andsid hinnangu sellele, millist emotsiooni pilt neis tekitab ning kas sellist pilti ikka tasub teistega jagada. Mõelda vaid, mis juhtub siis, kui noorest saab ühel heal päeval … no ma ei tea, näiteks Eesti Panga president?

Viimane viies video oli noortekeskuseti erinev. Mõned noored said teada, kuidas oma nutiseadme turvalisuse eest paremini hoolt kanda. Näiteks seda, et on vaja hoida oma seade ajakohasena ja uuendatuna ning kindlasti lisada seadmesse viirusetõrje. Turvalisem on kasutada mobiilset andmesidet kui avalikku Wifi-võrku ning rakendust alla laadides tasub kontrollida, mis õigusi ja juurdepääse seal tegelikult küsitakse. Teised noored tutvusid aga lähemalt sellega, mis saab siis, kui seadet on häkitud. Tähele tasub panna nii imelikke sõnumeid ja linke sõbralt kui ka sisselogimise teavitusi võõrast seadmest. Õnneks vähemalt nii kaua, kui noorel on meilikonto turvaliselt alles, on tal tõenäosus oma häkitud kontot tagasi saada. Just seetõttu tasubki erinevates keskkondades kasutada erinevaid paroole. Muidu oled kõigest ühe korraga ilma!

Töötoas kasutatud videod asuvad aadressil https://jupiter.err.ee/1609478625/it-vaatlik ja neid saab soovi korral järele vaadata. Ühtlasi tänan kõiki noori, kes leidsid aega töötoast osa võtta ning loodan, et saadud teadmised aitavad teil end digimaailmas kindlamalt ja turvalisemalt tunda. Suured tänud ka noorsootöötajatele sooja vastuvõtu eest.